Parim päev on meie jaoks see, kui meie kliendid meid maha jätavad.

Töötame iga päev selle nimel, et meile antaks töösse järjest vähem tasumata arveid, et meie klientide krediidihaldus oleks parimas korras ja üldine maksedistipliin nii hea, et võlglasi lihtsalt ei ole. 

Parim päev on meie jaoks see, kui meie kliendid meid maha jätavad.

Töötame iga päev selle nimel, et meile antaks töösse järjest vähem tasumata arveid, et meie klientide krediidihaldus oleks parimas korras ja üldine maksedistipliin nii hea, et võlglasi lihtsalt ei ole. Oleme oma eesmärgi saavutanud siis, kui meid enam ei vajata.

 

Seega - parim päev on meie jaoks see, kui meie kliendid meid enam ei vaja.

 

Täitsa loomulik ju, et (inbox thinking)...

Meeldetuletuskõned võib teha raamatupidaja või müügiinimene. Viimased sada aastat on ju nemad võlglastele helistanud. Pealegi on müügi asi kliendilt raha kätte saada, rääkimata siis raamatupidamisest...“

Õige. Aga ehk oleks ettevõttele kasumikum, kui müüjad tegeleksid müügitööga selle asemel, et kuu viimasel nädalal inkassaatoreid mängida. See on igale müügiinimesele vastik kohustus. See vastik kohustus muudab suitsu- ja kohvipausid pikaks ning tapab motivatsiooni. Põhitööst, müügi teostamisest, ei maksa isegi rääkida.

 

Aga raamatupidamine? Kui raha sisse ei tule, siis pole neil ju ka tööd. Helistagu siis võlglastele, et raha tuleks.“

Jällegi õige. Aga kas on otstarbekas sundida väljaõppinud spetsialisti võlglastega tegelema? Olukorda analüüsides jõuame reeglina järeldusele, et meeldetuletusteenust sisse osta on hoopis efektiivsem - ka kuluefektiivsem.

 

Jäta meeldetuletamine meie hooleks. Meie inimesed on sellele spetsialiseerunud ja neil puudub võlglastega emotsionaalne side. Teeme meeldetuletust süstemaatiliselt, korrektselt ja ilma liigsete emotsioonideta. And last but not least – meie meeldetuletusteenus on väga kuluefektiivne.